energoefeqturobis centris yovelkvireuli energetikuli macne

#8

_

 

  1. ენერჯი-ინვესტს” “გაზპრომთანპირდაპირი კონტრაქტი აქვს
  2. ruseTi da ukraina SeTanxmdnen gazis fasis Sesaxeb
  3. TurqeTi apirebs aaSenos atomuri eleqtrosadguri xmelTaSua zRvaze
  4. venesuelam navTobis miwodeba Seuwyvita amerikul kompania ExxonMobil
  5. Electricite de France-ma gaamxila gegmebi  energetikis kvleviTi centrisTvis
  6. holandiis mTavroba yidulobs 550,000 naxSirbadis kredits ukrainis qvanaxSiris sabadodan
  7. israelma xeli moawera germaniasTan SeTanxmebas CDM-is proeqtze
  8. 2012 wlisTvis evrokavSiri qaris energiis gamoyenebiT yovelwliurad dazogavs 165 milion tona CO2 –s
  9. 2007 wels qaris energiis simZlavre 27%-iT gaizarda
  10. publikaciebi
  11. RonisZiebebi
  12. eleqtronuli bazari

 

    “eleqtronuli bazari" ekologiurad usafrTxo masalebis da mowyobilobebis eleqtronuli komerciis saerTaSoriso qseli

 
 

ენერჯი-ინვესტს” “გაზპრომთან პირდაპირი კონტრაქტი აქვს


კომპანიაენერჯი-ინვესტსრუსულგაზპრომთანპირდაპირი კონტრაქტი აქვს, - ამის შესახებ ჟურნალისტებს კომპანიის გენერალურმა დირექტორმა გენო მალაზონიამ განუცხადა.

მისი თქმით, კონტრაქტი გაზის მიღებას სხვადასხვა წნევებით ითვალისწინებს, რის გამოც ბუნებრივი აირის ფასიც განსხვავებულია. ამასთან, მალაზონიამ აღნიშნული ფასის დასახელებისგან თავი შეიკავა.

მალაზონიას განცხადებით, კონტრაქტი 2008 წლის ბოლომდე არის ხელმოწერილი. რუსული გაზის გარდა, “ენერჯი ინვესტი აზერბაიჯანულ გაზსაც იღებს.

როგორც ენერგეტიკის მინისტრმა ალექსანდრე ხეთაგურმა გაზეთვერსიასთან საუბარში აღნიშნა, “ენერჯი ინვესტი ერთადერთი კომპანიაა, რომელიც რუსეთიდან კომერციულ ფასად ბუნებრივ აირს ყიდულობს. მისივე ინფორმაციით, 2007 წელს ქართულმა კომპანიებმა რუსეთიდან 235 აშშ დოლარად 800 მლნ კბ. გაზი შეისყიდეს, აზერბაიჯანიდან 325 მლნ კბ. - 120 აშშ დოლარად, 250 მლნ კბ. - 62 აშშ დოლარად, 200 მლნ კბ. - 110 აშშ დოლარად.

ენერჯი ინვესტი რუსთავისაზოტის ქარხნის და გარდაბნის გაზოტურბინის მფლობელია. კომპანია 2004 წელს რუსეთის და საქართველოს ბიზნეს-ჯგუფების მიერ შეიქმნა

 wyaro: ekonomikuri daijestis veb gverdi

ruseTi da ukraina SeTanxmdnen gazis fasis Sesaxeb

ruseTi da ukraina SeTanxmdnen 2008 wlis gazis fasze, ganacxada ruseTis federaciis prezidentma vladimer putinma. ukrainis prezidentma viqtor iuSCenkos gancxadebis Tanaxmad, ukraina gadaixdis gazis igive safasurs, rac 2007 wels iyo. putinma aRniSna, rom urTierTTanamSromlobis dokumenti uaxloes dReebSi iqneba xelmowerili, РИА Новости. - is cnobiT.

wyaro: plenta rus veb gverdi

 

TurqeTi apirebs aaSenos atomuri eleqtrosadguri xmelTaSua zRvaze

TurqeTma gadawyvita aaSenos misi pirveli atomuri eleqtrosadguri akuias dasaxlebaSi xmelTaSua zRvis sanapiroze, saagentom gadmosca TurqeTis energetikis ministris hilmi guleris gancxadeba.

TurqeTi gegmavs aaSenos sami atomuri eleqtrosadguri, romelTa energiis jamuri gamomuSaveba 5 mgvt iqneba. TurqeTi atomuri eleqtrosadgurebis mSeneblobis aucileblobas xsnis imiT, rom qveyana gadaWris el. energiis moxmarebis problemebs.

wyaro: plenta rus veb gverdi

venesuelam navTobis miwodeba Seuwyvita amerikul kompania ExxonMobil

samSabaTs gamoacxades, rom venesuelas saxelmwifo navTobis kompania Petroleo de Venezuela–m (PDVSA) navTobis miwodeba Seuwyvita amerikul kompania ExxonMobil. Saagento France Presse-is cnobiT,. oficialuri gancxadebis Tanaxmad, es gamowveuli iyo ExxonMobil-is iuridiul-ekonomiuri agresiis gamo.

venesuelas prezident ugo Cavesma ganacxada navTobis miwodebis Sewyvetis Sesaxeb. misi gancxadebis mizezi gaxda is, rom londonis umaRlesma sasamarTlom kompania ExxonMobil Txovna daakmayofila, rac exeboda venesuelas saxelmwifo navTobis kompaniis 12 miliardi aqtivebis gayinvas. “Tu Tqven gagviyinavT aqtivebis da amiT zians mogvayenebT, Cven gipasuxebT igivenairad ” – ganacxada prezidentma Cavesma.

wyaro: plenta rus veb gverdi

 

sarCevSi dabruneba

 
 
 

Electricite de France-ma gaamxila gegmebi  energetikis kvleviTi centrisTvis

frangulma energo jgufma Electricite de France-m gaamxila Tavisi gegmebi evropuli energo efeqturobis kvleviTi centris Seqmnis Taobaze.

centris proeqtebi mimarTuli iqneba  Ecole des Mines de Paris partniorobisken, Ecole Polythechnique de Lausanne iseve rogorc edisoni, ganacxada italiis EDF's filialma.

centris mTavari mizania energo moxmarebis Semcireba da CO2 is dabali emisia.

“centris Seqmna aris EDF's mtkicebuleba globaluri daTbobis winaaRmden brZolis valdebulebisa.” ganacxada aRmasrulebelma xelmZRvanelma pier gadonem.

pirveli proeqti fokusirebuli iqneba Zalian maRali temperaturis awevis ganviTarebaze. es miawodebs 65°C–ze met cxel wyals, “rom xeli Seuwyos 80%-iT CO2-is emeisiebis Semcirebas da naxevarze metad Seamciros wliuri gaTbobis Rirebuleba,” ganacxada EDF-ma.

kvleviTi programa  aseve moicavs gegmas axali garemosdacviT sainduqcio gaTbobis Sesaxeb, racionalizebuli mSeneblobebis sistemis integracias mzis panelebis CaTvliT da axali energo diagnostikuri xelsawyoebis Seqmnas

wyaro: platsis energetikuli niusleTeri

sarCevSi dabruneba

 
 

holandiis mTavroba yidulobs 550,000 naxSirbadis kredits ukrainis qvanaxSiris sabadodan

holandiis mTavroba daTanxmda SeiZinos 550,000 saerTaSoriso naxSirbadis kreditebi ukrainis qvanaxSiris sabadodan, rac gamoyenebuli iqneba qveynis miznebisTvis kiotos protokolis gaTvaliswinebiT

 
wyaro: naxSirbadis bazris veb-gevrdi

israelma xeli moawera germaniasTan SeTanxmebas CDM-is proeqtze

israelma xeli moawera TanamSromlobis SeTanxmebas  germaniasTan saTburis gazebis Semcirebis proeqtis ganviTarebaze, raTa awarmoos naxSirbadebis kreditebi kiotos protokolis gaTvaliswinebiT.

2012 wlisTvis evrokavSiri qaris energiis gamoyenebiT yovelwliurad dazogavs 165 milion tona CO2–s

2012 wlisTvis evrokavSiris qaris energiis dadgmuli saerTo simZlavre Seamcirebs naxSirorJangis emisiebs daaxloebis 160-170 milion toniT yovelwliurad, evropis qaris energiis asociaciis xelmZRvanelma ganacxada point karbonTan interviuSi.

wyaro: naxSirbadis bazris veb-gevrdi

 

sarCevSi dabruneba

 

2007 wels qaris energiis simZlavre 27%-iT gaizarda

qaris energiis saerTaSoriso sabWom (GWEC)ianvarSi ganacxada, rom 2007 wels saerTaSorisod maStabiT damontaJebulma qaris energiis simZlavrem miaRwia 94 gigavats. gasul wels kompaniebis mier damontaJebulma 20 gigavatma qaris energiis simZlavris 27% -iT gazrda gamoiwvia. amerikis SeerTebuli Statebi amJamad saukeTeso bazaria qaris energiisTvis. aq 2007 wels 5.2 gigavati daamontaJes, Semdeg mosdevs espaneTi da CineTi 3.5 da 3.4 gigavatiT Sesabamisad. kontinentebs Soris evropam daamontaJa yvelaze meti - 56.5 gigavati, magram CrdiloeT amerika da azia arian swrafad mzardi bazrebi, TiToeulma qaris axali turbinebiT bazris meoTxedi daipyro.

wyaro: msoflios ganaxlebadi energiis veb gverdi

 

sarCevSi dabruneba

 
 
axali gamocema k-12 tipis skolebs uzrunvelyofs energoefeqturobis saxelmZRvaneloTi
aSS-s maStabiT bevrma skolam gazarda energoefeqturoba, maTi ekologiuri konturi Semcirda energoefeqturi zomebis saSualebiT, da bevri sxva, Tumca jer kidev ixarjeba meti Tanxebi energiaze, vidre saganmanaTleblo uzrunvelyofaze. yovelwliurad energiaze dazogili fuliT skolas SeuZlia iyidos meti wigni da kompiuteri, gazardos maswavlebelTa xelfasebi da sxva.  gamocema gansakuTrebulia, martivi rekomendaciebi sxvadasxva klimatis zonisaTvis da rogor davnergoT efeqturobis zomebi skolebSi.
 
sarCevSi dabruneba
 
 

korporacia SMi aqvs pativi warmoadginos misi meore yovelwliuri konferencia

mdgradi energia – regulireba da bazari

londoni 28-28 aprili 2008 weli

   

msoflio biosawvavi 2008

14-15 maisi 2008 weli

fokus-abengoa, sevilia, espaneTi

mzis energiis inovaciebi da investiciebi

21-23 maisi

londoni, qalaqis sakonferencio centri

 

   

briuselis klimatis cvlilebis meoTxe yovelwliuri konferencia

evrokavSiris garemosdacviTi politika balis samitis Semdeg

kanonebi, dafinanseba da investiciebi

26-27 Tebervali, briuseli, belgia

 
 

“eleqtronuli bazari”

 gacnobebT, rom amJamad energoefeqturobis centri saqarTvelo muSaobs proeqtzeeekologiurad usafrTxo masalebis eleqtronuli komerciis regionaluri qselis Seqmna

 proeqti iTvaliswinebs virtualur samyaroSi gansakuTrebuli, bazarze orientirebuli servis centris Seqmnas: ekologiurad usafrTxo masalebisa da mowyobilobebis eleqtronuli komerciis saerTaSoriso qselis Seqmnas, romlis momxmarebeli iqneba is mcire da saSualo mewarme, an ind.momxmarebeli romelic aSenebs da eqspluatacias gauwevs energoefeqtur Senobebs, rogorc saqarTveloSi aseve mezobel qveynebSi.

mimdinare proeqtis ZiriTadi miznebia:

 energoefeqturi Senobebis mSeneblobis da eqspluataciis dargSi moRvawe kerZo firmebis, arasamTavrobo da saqvelmoqmedo organizaciebisaTvis ekologiurad usafrTxo masalebis eleqtronuli komerciis qselis Seqmna da ganxorcieleba;

ekonomikurad momgebiani infrastruqturis ganviTareba, romelic gaaumjobesebs da xels Seuwyofs energoefeqturi Senobebis mSeneblobas da maTi eqspluataciisaTvis saWiro produqciis gayidvas, gavrcelebas da Segrovebas.

 rogorc mwarmoeblebs, aseve momxmareblebs saSualeba eqnebaT miiRon sxvadasxva saxis momsaxureba da produqcia, dawyebuli inertuli samSeneblo masalebiT, energoefeqturi naTurebiT, dasrulebuli cxelwyalmomaragebis da gaTbobis sistemebiT da sxva maRal-teqnologiuri samSeneblo masalebiT;

 dResdReobiT kompaniebi, romlebic ar axdenen TavianTi produqciis realizacias eleqtronuli bazris meSveobiT, mudmivad dganan riskis qveS, dakargon sakuTari poziciebi saerTaSoriso bazarze, radganac yvela sawarmo da kompania cdilobs fexi auwyos teqnikur progress da momxmarebels SesTavazos gayidvebis Tanamedrove meTodebi. dReisaTvis ki yvelaze saukeTeso da mosaxerxebeli saSualeba aris interneti.